erite
Siirry navigaatioon
Siirry hakuun
Suomi[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
- kehon erittämä aines
Ääntäminen[muokkaa]
- IPA: /ˈerit̪eˣ/
- tavutus: e‧ri‧te
Taivutus[muokkaa]
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | erite | eritteet |
genetiivi | eritteen | eritteiden eritteitten |
partitiivi | eritettä | eritteitä |
akkusatiivi | erite; eritteen |
eritteet |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | eritteessä | eritteissä |
elatiivi | eritteestä | eritteistä |
illatiivi | eritteeseen | eritteisiin eritteihin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | eritteellä | eritteillä |
ablatiivi | eritteeltä | eritteiltä |
allatiivi | eritteelle | eritteille |
muut sijamuodot | ||
essiivi | eritteenä | eritteinä |
translatiivi | eritteeksi | eritteiksi |
abessiivi | eritteettä | eritteittä |
instruktiivi | – | erittein |
komitatiivi | – | eritteine- + omistusliite |
vartalot | ||
vokaalivartalo | erittee- | |
heikko vartalo | - | |
vahva vartalo | - | |
konsonantti- vartalo |
eritet- |
Käännökset[muokkaa]
1. kehon erittämä aines
|
Liittyvät sanat[muokkaa]
Alakäsitteet[muokkaa]
Yhdyssanat[muokkaa]
Aiheesta muualla[muokkaa]
- erite Kielitoimiston sanakirjassa