viserrys

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

viserrys (39)

  1. se, että visertää, visertäminen
  2. twiittaus  tarkistettava

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi viserrys viserrykset
genetiivi viserryksen viserrysten
viserryksien
partitiivi viserrystä viserryksiä
akkusatiivi viserrys;
viserryksen
viserrykset
sisäpaikallissijat
inessiivi viserryksessä viserryksissä
elatiivi viserryksestä viserryksistä
illatiivi viserrykseen viserryksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi viserryksellä viserryksillä
ablatiivi viserrykseltä viserryksiltä
allatiivi viserrykselle viserryksille
muut sijamuodot
essiivi viserryksenä viserryksinä
translatiivi viserrykseksi viserryksiksi
abessiivi viserryksettä viserryksittä
instruktiivi viserryksin
komitatiivi viserryksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo viserrykse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
viserrys-

Käännökset[muokkaa]