selviytyminen

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

selviytyminen (38)

  1. suoriutuminen
  2. toimeentulo

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi selviytyminen selviytymiset
genetiivi selviytymisen selviytymisten
selviytymisien
partitiivi selviytymistä selviytymisiä
akkusatiivi selviytyminen;
selviytymisen
selviytymiset
sisäpaikallissijat
inessiivi selviytymisessä selviytymisissä
elatiivi selviytymisestä selviytymisistä
illatiivi selviytymiseen selviytymisiin
ulkopaikallissijat
adessiivi selviytymisellä selviytymisillä
ablatiivi selviytymiseltä selviytymisiltä
allatiivi selviytymiselle selviytymisille
muut sijamuodot
essiivi selviytymisenä
(selviytymisnä)
selviytymisinä
translatiivi selviytymiseksi selviytymisiksi
abessiivi selviytymisettä selviytymisittä
instruktiivi selviytymisin
komitatiivi selviytymisine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo selviytymise-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
selviytymis-

Etymologia[muokkaa]

Käännökset[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]