Siirry sisältöön

lomailu

Wikisanakirjasta

Suomi

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

lomailu (2)

  1. lomaileminen

Ääntäminen

[muokkaa]
  • IPA: /ˈlomɑi̯lu/
  • tavutus: lo‧mai‧lu

Taivutus

[muokkaa]
Taivutus
sijamuotoyksikkömonikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi lomailu lomailut
genetiivi lomailun lomailujen
lomailuiden
lomailuitten
partitiivi lomailua lomailuita
lomailuja
akkusatiivi lomailu;
lomailun
lomailut
sisäpaikallissijat
inessiivi lomailussa lomailuissa
elatiivi lomailusta lomailuista
illatiivi lomailuun lomailuihin
ulkopaikallissijat
adessiivi lomailulla lomailuilla
ablatiivi lomailulta lomailuilta
allatiivi lomailulle lomailuille
muut sijamuodot
essiivi lomailuna lomailuina
translatiivi lomailuksi lomailuiksi
abessiivi lomailutta lomailuitta
instruktiivi lomailuin
komitatiivi lomailuine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo lomailu-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Etymologia

[muokkaa]
  • verbi lomailla (vokaalivartalo lomaile- ) + johdin -u

Käännökset

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]
Yhdyssanat
[muokkaa]

maatilalomailu

Aiheesta muualla

[muokkaa]
  • lomailu Kielitoimiston sanakirjassa