yllyttäjä
Suomi[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
yllyttäjä (10)
- henkilö, joka yllyttää
Ääntäminen[muokkaa]
- IPA: /ˈylːyt̪ˌt̪æjæ/
- tavutus: yl‧lyt‧tä‧jä
Taivutus[muokkaa]
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | yllyttäjä | yllyttäjät |
genetiivi | yllyttäjän | yllyttäjien (yllyttäjäin) |
partitiivi | yllyttäjää | yllyttäjiä |
akkusatiivi | yllyttäjä; yllyttäjän |
yllyttäjät |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | yllyttäjässä | yllyttäjissä |
elatiivi | yllyttäjästä | yllyttäjistä |
illatiivi | yllyttäjään | yllyttäjiin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | yllyttäjällä | yllyttäjillä |
ablatiivi | yllyttäjältä | yllyttäjiltä |
allatiivi | yllyttäjälle | yllyttäjille |
muut sijamuodot | ||
essiivi | yllyttäjänä | yllyttäjinä |
translatiivi | yllyttäjäksi | yllyttäjiksi |
abessiivi | yllyttäjättä | yllyttäjittä |
instruktiivi | – | yllyttäjin |
komitatiivi | – | yllyttäjine- + omistusliite |
vartalot | ||
vokaalivartalo | yllyttäjä- | |
heikko vartalo | - | |
vahva vartalo | - | |
konsonantti- vartalo |
- |
Etymologia[muokkaa]
Käännökset[muokkaa]
1. henkilö, joka yllyttää
|
Aiheesta muualla[muokkaa]
- yllyttäjä Kielitoimiston sanakirjassa