tähyilevä
Suomi[muokkaa]
Verbi[muokkaa]
tähyilevä
- (taivutusmuoto) aktiivin partisiipin preesens verbistä tähyillä
Taivutus
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | tähyilevä | tähyilevät |
genetiivi | tähyilevän | tähyilevien (tähyileväin) |
partitiivi | tähyilevää | tähyileviä |
akkusatiivi | tähyilevä; tähyilevän | tähyilevät |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | tähyilevässä | tähyilevissä |
elatiivi | tähyilevästä | tähyilevistä |
illatiivi | tähyilevään | tähyileviin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | tähyilevällä | tähyilevillä |
ablatiivi | tähyilevältä | tähyileviltä |
allatiivi | tähyilevälle | tähyileville |
muut sijamuodot | ||
essiivi | tähyilevänä | tähyilevinä |
translatiivi | tähyileväksi | tähyileviksi |
abessiivi | tähyilevättä | tähyilevittä |
instruktiivi | – | tähyilevin |
komitatiivi | – | tähyilevine |