solmeilu

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

solmeilu (2)

  1. solmeileminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈsolmei̯lu/
  • tavutus: sol‧mei‧lu

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi solmeilu solmeilut
genetiivi solmeilun solmeilujen
solmeiluiden
solmeiluitten
partitiivi solmeilua solmeiluita
solmeiluja
akkusatiivi solmeilu;
solmeilun
solmeilut
sisäpaikallissijat
inessiivi solmeilussa solmeiluissa
elatiivi solmeilusta solmeiluista
illatiivi solmeiluun solmeiluihin
ulkopaikallissijat
adessiivi solmeilulla solmeiluilla
ablatiivi solmeilulta solmeiluilta
allatiivi solmeilulle solmeiluille
muut sijamuodot
essiivi solmeiluna solmeiluina
translatiivi solmeiluksi solmeiluiksi
abessiivi solmeilutta solmeiluitta
instruktiivi solmeiluin
komitatiivi solmeiluine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo solmeilu-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

Yhdyssanat[muokkaa]

solmeilutyö

Aiheesta muualla[muokkaa]