rakenteisuus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

rakenteisuus (40)

  1. se, että on rakenteinen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈrɑkenˌt̪ei̯suːs/
  • tavutus: ra‧ken‧tei‧suus

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi rakenteisuus rakenteisuudet
genetiivi rakenteisuuden rakenteisuuksien
partitiivi rakenteisuutta rakenteisuuksia
akkusatiivi rakenteisuus;
rakenteisuuden
rakenteisuudet
sisäpaikallissijat
inessiivi rakenteisuudessa rakenteisuuksissa
elatiivi rakenteisuudesta rakenteisuuksista
illatiivi rakenteisuuteen rakenteisuuksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi rakenteisuudella rakenteisuuksilla
ablatiivi rakenteisuudelta rakenteisuuksilta
allatiivi rakenteisuudelle rakenteisuuksille
muut sijamuodot
essiivi rakenteisuutena rakenteisuuksina
translatiivi rakenteisuudeksi rakenteisuuksiksi
abessiivi rakenteisuudetta rakenteisuuksitta
instruktiivi rakenteisuuksin
komitatiivi rakenteisuuksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo rakenteisuude-
vahva vartalo rakenteisuute-
konsonantti-
vartalo
rakenteisuut-

Etymologia[muokkaa]

sanan rakenteinen vartalosta rakenteis- ja suffiksista -uus

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]