lohkonut

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

lohkonut

  1. (taivutusmuoto) aktiivin partisiipin perfekti verbistä lohkoa

Taivutus

Taivutus 
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi lohkonut lohkoneet
genetiivi lohkoneen lohkoneiden
lohkoneitten
partitiivi lohkonutta lohkoneita
akkusatiivi lohkonut; lohkoneen lohkoneet
sisäpaikallissijat
inessiivi lohkoneessa lohkoneissa
elatiivi lohkoneesta lohkoneista
illatiivi lohkoneeseen lohkoneisiin
lohkoneihin
ulkopaikallissijat
adessiivi lohkoneella lohkoneilla
ablatiivi lohkoneelta lohkoneilta
allatiivi lohkoneelle lohkoneille
muut sijamuodot
essiivi lohkoneena lohkoneina
translatiivi lohkoneeksi lohkoneiksi
abessiivi lohkoneetta lohkoneitta
instruktiivi lohkonein
komitatiivi lohkoneine