löhöily

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

löhöily (2)

  1. löhöileminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈløhøi̯ly/
  • tavutus: lö‧höi‧ly

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi löhöily löhöilyt
genetiivi löhöilyn löhöilyjen
löhöilyiden
löhöilyitten
partitiivi löhöilyä löhöilyitä
löhöilyjä
akkusatiivi löhöily;
löhöilyn
löhöilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi löhöilyssä löhöilyissä
elatiivi löhöilystä löhöilyistä
illatiivi löhöilyyn löhöilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi löhöilyllä löhöilyillä
ablatiivi löhöilyltä löhöilyiltä
allatiivi löhöilylle löhöilyille
muut sijamuodot
essiivi löhöilynä löhöilyinä
translatiivi löhöilyksi löhöilyiksi
abessiivi löhöilyttä löhöilyittä
instruktiivi löhöilyin
komitatiivi löhöilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo löhöily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]