keljuilu

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

keljuilu (2)

  1. keljuileminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈkeljui̯lu/
  • tavutus: kel‧jui‧lu

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi keljuilu keljuilut
genetiivi keljuilun keljuilujen
keljuiluiden
keljuiluitten
partitiivi keljuilua keljuiluita
keljuiluja
akkusatiivi keljuilu;
keljuilun
keljuilut
sisäpaikallissijat
inessiivi keljuilussa keljuiluissa
elatiivi keljuilusta keljuiluista
illatiivi keljuiluun keljuiluihin
ulkopaikallissijat
adessiivi keljuilulla keljuiluilla
ablatiivi keljuilulta keljuiluilta
allatiivi keljuilulle keljuiluille
muut sijamuodot
essiivi keljuiluna keljuiluina
translatiivi keljuiluksi keljuiluiksi
abessiivi keljuilutta keljuiluitta
instruktiivi keljuiluin
komitatiivi keljuiluine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo keljuilu-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]