kampeaminen
Suomi[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
kampeaminen (38)
- teonnimi verbistä kammeta
Taivutus[muokkaa]
| Taivutus | ||
|---|---|---|
| sijamuoto | yksikkö | monikko |
| kieliopilliset sijamuodot | ||
| nominatiivi | kampeaminen | kampeamiset |
| genetiivi | kampeamisen | kampeamisten kampeamisien |
| partitiivi | kampeamista | kampeamisia |
| akkusatiivi | kampeaminen; kampeamisen |
kampeamiset |
| sisäpaikallissijat | ||
| inessiivi | kampeamisessa | kampeamisissa |
| elatiivi | kampeamisesta | kampeamisista |
| illatiivi | kampeamiseen | kampeamisiin |
| ulkopaikallissijat | ||
| adessiivi | kampeamisella | kampeamisilla |
| ablatiivi | kampeamiselta | kampeamisilta |
| allatiivi | kampeamiselle | kampeamisille |
| muut sijamuodot | ||
| essiivi | kampeamisena (kampeamisna) |
kampeamisina |
| translatiivi | kampeamiseksi | kampeamisiksi |
| abessiivi | kampeamisetta | kampeamisitta |
| instruktiivi | – | kampeamisin |
| komitatiivi | – | kampeamisine- + omistusliite |
| vartalot | ||
| vokaalivartalo | kampeamise- | |
| heikko vartalo | - | |
| vahva vartalo | - | |
| konsonantti- vartalo |
kampeamis- | |