järkeily

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

järkeily (2)

  1. järkeileminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈjærkei̯ly/
  • tavutus: jär‧kei‧ly

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi järkeily järkeilyt
genetiivi järkeilyn järkeilyjen
järkeilyiden
järkeilyitten
partitiivi järkeilyä järkeilyitä
järkeilyjä
akkusatiivi järkeily;
järkeilyn
järkeilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi järkeilyssä järkeilyissä
elatiivi järkeilystä järkeilyistä
illatiivi järkeilyyn järkeilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi järkeilyllä järkeilyillä
ablatiivi järkeilyltä järkeilyiltä
allatiivi järkeilylle järkeilyille
muut sijamuodot
essiivi järkeilynä järkeilyinä
translatiivi järkeilyksi järkeilyiksi
abessiivi järkeilyttä järkeilyittä
instruktiivi järkeilyin
komitatiivi järkeilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo järkeily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]