henkevyys

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

henkevyys (40)

  1. se, että on henkevä

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈheŋkeʋyːs/
  • tavutus: hen‧ke‧vyys

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi henkevyys henkevyydet
genetiivi henkevyyden henkevyyksien
partitiivi henkevyyttä henkevyyksiä
akkusatiivi henkevyys;
henkevyyden
henkevyydet
sisäpaikallissijat
inessiivi henkevyydessä henkevyyksissä
elatiivi henkevyydestä henkevyyksistä
illatiivi henkevyyteen henkevyyksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi henkevyydellä henkevyyksillä
ablatiivi henkevyydeltä henkevyyksiltä
allatiivi henkevyydelle henkevyyksille
muut sijamuodot
essiivi henkevyytenä henkevyyksinä
translatiivi henkevyydeksi henkevyyksiksi
abessiivi henkevyydettä henkevyyksittä
instruktiivi henkevyyksin
komitatiivi henkevyyksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo henkevyyde-
vahva vartalo henkevyyte-
konsonantti-
vartalo
henkevyyt-

Etymologia[muokkaa]

sanan henkevä vartalosta henkev- ja suffiksista -yys

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]