kertomus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

kertomus (39)

  1. satu, tarina
  2. selostus

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈkert̪omus/
  • tavutus: ker‧to‧mus

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi kertomus kertomukset
genetiivi kertomuksen kertomusten
kertomuksien
partitiivi kertomusta kertomuksia
akkusatiivi kertomus;
kertomuksen
kertomukset
sisäpaikallissijat
inessiivi kertomuksessa kertomuksissa
elatiivi kertomuksesta kertomuksista
illatiivi kertomukseen kertomuksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi kertomuksella kertomuksilla
ablatiivi kertomukselta kertomuksilta
allatiivi kertomukselle kertomuksille
muut sijamuodot
essiivi kertomuksena kertomuksina
translatiivi kertomukseksi kertomuksiksi
abessiivi kertomuksetta kertomuksitta
instruktiivi kertomuksin
komitatiivi kertomuksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo kertomukse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
kertomus-

Käännökset[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

Yhdyssanat[muokkaa]

jatkokertomus, jännityskertomus, kauhukertomus, kehyskertomus, kuvakertomus, luomiskertomus, matkakertomus, proosakertomus, rakkauskertomus, rikoskertomus, sairaskertomus, sairauskertomus, seikkailukertomus, tarkastuskertomus, tilintarkastuskertomus, toimintakertomus, toiminnantarkastuskertomus, tosikertomus, vuosikertomus

Aiheesta muualla[muokkaa]