idyllisyys

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

idyllisyys (40)

  1. se, että on idyllinen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈidylˌlisyːs/
  • tavutus: i‧dyl‧li‧syys

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi idyllisyys idyllisyydet
genetiivi idyllisyyden idyllisyyksien
partitiivi idyllisyyttä idyllisyyksiä
akkusatiivi idyllisyys;
idyllisyyden
idyllisyydet
sisäpaikallissijat
inessiivi idyllisyydessä idyllisyyksissä
elatiivi idyllisyydestä idyllisyyksistä
illatiivi idyllisyyteen idyllisyyksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi idyllisyydellä idyllisyyksillä
ablatiivi idyllisyydeltä idyllisyyksiltä
allatiivi idyllisyydelle idyllisyyksille
muut sijamuodot
essiivi idyllisyytenä idyllisyyksinä
translatiivi idyllisyydeksi idyllisyyksiksi
abessiivi idyllisyydettä idyllisyyksittä
instruktiivi idyllisyyksin
komitatiivi idyllisyyksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo idyllisyyde-
vahva vartalo idyllisyyte-
konsonantti-
vartalo
idyllisyyt-

Etymologia[muokkaa]

sanan idyllinen vartalosta idyllis- ja suffiksista -yys

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]