keel
Siirry navigaatioon
Siirry hakuun
Englanti[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
keel (monikko keels)
Liittyvät sanat[muokkaa]
- (verbi) keelhaul
Idiomit[muokkaa]
- on an even keel – tasapainossa ja vakaa; toimii tai etenee ongelmitta ilman tarvetta muutoksiin
- keep on an even keel – pysyä rauhallisena, hillitä itsensä
Verbi[muokkaa]
| Taivutus | |
|---|---|
| ind. prees. y. 3. p. | keels |
| part. prees. | keeling |
| imp. & part. perf. | keeled |
keel
Viro[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
keel (gen. keele, part. keelt, adit. keelde)
- (anatomia) kieli
- Lehmal on kare keel. – Lehmällä on karhea kieli
- (soittimessa jms.) kieli
- kitarri keeled – kitaran kielet
- (kielitiede) kieli
- Ta oskab eesti keelt – Hän osaa viroa.
Taivutus[muokkaa]
| Sijamuotoja | Yksikkö | Monikko |
|---|---|---|
| Nominatiivi | keel | keeled |
| Genetiivi | keele | keelte |
| Partitiivi | keelt | keeli |
| Illatiivi | keelde keelesse |
keelisse keeltesse |
Liittyvät sanat[muokkaa]
- kielitiede
- keelend
- -keelne
- keeleoskus, keelekasutus
- emakeel, võõrkeel, maakeel
- soome keel, eesti keel
- viipekeel
- üldkeel, riigikeel, kirjakeel, ametikeel, oskuskeel, argkeel, kõnekeel