keel
Englanti
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]keel (monikko keels)
Liittyvät sanat
[muokkaa]- (verbi) keelhaul
Idiomit
[muokkaa]- on an even keel – tasapainossa ja vakaa; toimii tai etenee ongelmitta ilman tarvetta muutoksiin
- keep on an even keel – pysyä rauhallisena, hillitä itsensä
Verbi
[muokkaa]| Taivutus | |
|---|---|
| ind. prees. y. 3. p. | keels |
| part. prees. | keeling |
| imp. & part. perf. | keeled |
keel
Viro
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]keel (gen. keele, part. keelt, adit. keelde)
- (anatomia) kieli
- Lehmal on kare keel. – Lehmällä on karhea kieli
- (soittimessa jms.) kieli
- kitarri keeled – kitaran kielet
- (kielitiede) kieli
- Ta oskab eesti keelt – Hän osaa viroa.
Taivutus
[muokkaa]| Sijamuotoja | Yksikkö | Monikko |
|---|---|---|
| Nominatiivi | keel | keeled |
| Genetiivi | keele | keelte |
| Partitiivi | keelt | keeli |
| Illatiivi | keelde keelesse | keelisse keeltesse |
Liittyvät sanat
[muokkaa]- kielitiede
- keelend
- -keelne
- keeleoskus, keelekasutus
- emakeel, maakeel
- soome keel, eesti keel
- viipekeel
- üldkeel, riigikeel, kirjakeel, ametikeel, oskuskeel, argkeel, kõnekeel