kõnekeel
Viro
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]kõnekeel
- puhekieli, suullisessa puheessa käytetty kieli, puhuttava kieli
Taivutus
[muokkaa] Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | kõnekeel | kõnekeeled |
| genetiivi | kõnekeele | kõnekeelte |
| partitiivi | kõnekeelt | kõnekeelid |
| illatiivi | kõnekeelde kõnekeelesse | kõnekeeltesse kõnekeelisse |
| inessiivi | kõnekeeles | kõnekeeltes kõnekeelis |
| elatiivi | kõnekeelest | kõnekeeltest kõnekeelist |
| allatiivi | kõnekeelele | kõnekeeltele kõnekeelile |
| adessiivi | kõnekeelel | kõnekeeltel kõnekeelil |
| ablatiivi | kõnekeelelt | kõnekeeltelt kõnekeelilt |
| translatiivi | kõnekeeleks | kõnekeelteks kõnekeeliks |
| terminatiivi | kõnekeeleni | kõnekeelteni |
| essiivi | kõnekeelena | kõnekeeltena |
| abessiivi | kõnekeeleta | kõnekeelteta |
| komitatiivi | kõnekeelega | kõnekeeltega |
Huomautus
[muokkaa]Etymologia
[muokkaa]Liittyvät sanat
[muokkaa]Aiheesta muualla
[muokkaa]- kõnekeel Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)