keel

Englanti

Adverbi

keel

1. (merenkulku) keinumatta, tasaisesti
2. (kuvaannollinen) tasapainossa

Substantiivi

keel (monikko keels)

1. emäpuu; köli

Verbi

keel

1. kallistaa alus kumoon
2. kallistua, kaatua

   keel over – keikahtaa kumoon, kääntyä ylösalaisin

Viro

Substantiivi

keel (gen keele, part keelt, adt keelde)

1. (anatomia) kieli
2. (soittimessa) kieli
3. (kielitiede) kieli

   Ta oskab eesti keelt – Hän osaa viroa.

Taivutus

• ÕS 30 (suur)

Sijamuotoja	Yksikkö	Monikko
Nominatiivi	keel	keeled
Genetiivi	keele	keelte
Partitiivi	keelt	keeli
Illatiivi	keelde keelesse	keelisse keeltesse

Liittyvät sanat

Kielitiede

• -keelne
• keeleoskus, keelekasutus
• emakeel, võõrkeel, maakeel
• soome keel, eesti keel
• üldkeel, riigikeel, kirjakeel, ametikeel, oskuskeel, argkeel, kõnekeel