komme

Norja

Verbi

komme (kommer, kom, kommet)

1. tulla

Saksa

Verbi

komme

1. (taivutusmuoto) indikatiivin preesensin yksikön 1. persoonan muoto verbistä kommen
2. (taivutusmuoto) konjunktiivin preesensin yksikön 1. persoonan muoto verbistä kommen
3. (taivutusmuoto) konjunktiivin preesensin yksikön 3. persoonan muoto verbistä kommen
4. (taivutusmuoto) imperatiivin yksikön 2. persoonan muoto verbistä kommen

Tanska

Verbi

komme

1. tulla

Taivutus

Persoonamuodot

muoto	aktiivi	passiivi
preesens	kommer	–
imperfekti	kom	–
perfekti	er kommet	–
pluskvamperfekti	var kommet	–
imperatiivi	kom	–

Apuverbi

• være

Nominaalimuodot

• aktiivin infinitiivi: komme
• passiivin infinitiivi: –
• part. prees: kommende
• part. perf: yl. kommen, n. kommet, määr./mon. komne

Viro

Substantiivi

komme (gen. kombe, part. kommet)

1. tapa

   head ja halvad kombed – hyvät ja huonot tavat

   sel kombel – tällä tapaa, tällä lailla, näin

   kombeks olema – olla tapana

   Mul pole kombeks end teiste asjadesse segada! – Tapanani ei ole sekeentua toisten asioihin!

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 6 (mõte) mõte

Liittyvät sanat

• jõulukomme, kirikukomme, matmiskomme, näärikomme, pulmakomme, rahvakomme, tähtpäevakomme, usukomme, vastlakomme
• ohverdamiskomme, tervitamiskomme, tätoveerimiskomme
• buršikomme, joomakomme

Aiheesta muualla

• komme Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• komme sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013