klamber

Viro

Substantiivi

klamber (gen. klambri, part. klambrit)

1. liitin; klemmari, pinne, kiristin; puristin
2. nipistin
3. (vanhahtava) hakasulje

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 2e (n`umber) number

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	klamber	klambrid
genetiivi	klambri	klambrite
partitiivi	klambrit	klambreid
illatiivi	klambrisse	klambritesse klambreisse
inessiivi	klambris	klambrites klambreis
elatiivi	klambrist	klambritest klambreist
allatiivi	klambrile	klambritele klambreile
adessiivi	klambril	klambritel klambreil
ablatiivi	klambrilt	klamberitelt klambreilt
translatiivi	klambriks	klamberiteks klambreiks
terminatiivi	klambrini	klambriteni
essiivi	klambrina	klambritena
abessiivi	klambrita	klambriteta
komitatiivi	klambriga	klambritega

Etymologia

saksan sanasta Klammer, klammern

Liittyvät sanat

• klammerdama

Yhdyssanat

• kirjaklamber
• haavaklamber
• klambrilööja