kõrv

Vatja

Substantiivi

kõrv

1. korva

Lähteet

• [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat / Eesti Keele Instituut, 2012

verkkoversio: ETY

Viro

Substantiivi

kõrv (gen kõrva, part kõrva)

1. (anatomia) korva; myös yleismerkitys

   inimese kõrvad – ihmisen korvat

2. korva, kahva jms. esineen osa

   tassi kõrv – kupin korva

3. (päähineen osa) korvallinen

   läkiläki kõrvad – karvalakin korvalliset

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22u (l`eib) leib

ÕS 22u

sijamuoto	yksikkö	monikko
nominatiivi	kõrv	kõrvad
genetiivi	kõrva	kõrvade
partitiivi	kõrva	kõrvu kõrvasid
illatiivi	(lyhyt) kõrva	kõrvadesse (kõrvusse)
	(pitkä) kõrvasse
inessiivi	kõrvas	kõrvades (kõrvus)
elatiivi	kõrvast	kõrvadest (kõrvust)
allatiivi	kõrvale	kõrvadele (kõrvule)
adessiivi	kõrval	kõrvadel (kõrvul)
ablatiivi	kõrvalt	kõrvadelt (kõrvult)
translatiivi	kõrvaks	kõrvadeks (kõrvuks)
terminatiivi	kõrvani	kõrvadeni
essiivi	kõrvana	kõrvadena
abessiivi	kõrvata	kõrvadeta
komitatiivi	kõrvaga	kõrvadega

Teemamuodot lihavoitu.

Liittyvät sanat

• kõrval, kõrvale, kõrvalt
• kõrvaline
• kõrvuti
• kõrvu
• kõrvaldama
• püstkõrv
• hiirekõrv
• läkikõrv

Anatomia

• keskkõrv, sisekõrv, väliskörv

Aiheesta muualla

• kõrv sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Võro

Substantiivi

kõrv (gen kõrva, part kõrva)

1. korva

Lähteet

• Võro-eesti synaraamat / Jüvä Sullõv [Sulev Iva]. – Tarto : Võro instituut, 2002.

Verkkoversio: Synaraamat