jobu

Viro

Substantiivi

jobu (gen jobu, part jobu)

1. (puhekieltä) dorka, tollo, ääliö; surkimus, luuseri

   Ära mängi jobu. – Älä esitä tolloa.

Taivutus

• ÕS 2006 tyyppi 3 (saba) [vanha taivutustyyppi]

Liittyvät sanat

• tobu, tola
• jobukakk, hädavares, luuser

Aiheesta muualla

• jobu Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• Soome-eesti suursõnaraamat [pöördpäring] / Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. – Tallinn : Eesti Keele Instituut; Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"