äär

Katso myös: Aar, aar

Viro

Substantiivi

äär (`äär; gen ääre, part äärt)

1. reuna, laita, vierus, ääri jms.

   Maanteel tuleb kõndida tee vasakus ääres. – Maantiellä pitää kävellä tien vasemmassa reunassa.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 13 (s`uur) suur

Liittyvät sanat

• äärde, ääres, äärde
• äärepealt, äärmiselt
• äärejoon, äärelinn, ääremaa, ääremeri, ääremängija, ääremärkus

Aiheesta muualla

• Eesti keele põhisõnavara sõnastik : äär
• äär Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)