kiil

Võro

Substantiivi

kiil (yks. gen. keele, yks. part. kiilt)

1. kieli
2. (kielitiede) kieli

   võro kiil – võro, võron kieli

   Ma taia ei üttegiq synna soomö kiilt. – En osaa sanaakaan suomea.

Liittyvät sanat

• (kasveja) kärekiil, pinikiil

Kielitiede

• kiilne
• keeleoppus, keelekõrraldus, keeletiieq
• kiilkund
• imäkiil, kiräkiil, maakiil, pudrokiil, räägiskiil, umbkiil

Substantiivi

kiil (yks. gen. kiilu, yks. part. kiilu)

1. kiila