Siirry sisältöön

mänd

Wikisanakirjasta

Liivi

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

m mänd (gen. mänd, part. mändõ; mon. nom. mǟndõd)

  1. nuori mänty

Taivutus

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]

Lähteet

[muokkaa]
  • Liivi-eesti-läti sõnaraamat / Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. – Tartu : Tartu Ülikool, 2012.
Verkkoversio: LEL 2012
  • Livisch-deutsches und deutsch-livisches Wörterbuch / Sjögren, Wiedermann. – St. Petersburg, 1861.
Verkkoversio: Liivi-saksa sõnaraamat

Viro

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

mänd (gen männi, part mändi)

  1. mänty
  2. kasvisuku männyt (Pinus)

Taivutus

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

mänd (gen männa, part. mända)

  1. (kansatiede) härkin. Nuoren männyn latvuksesta valmistettu sekoitusväline. Myös (kansatiede) hierin ja (kansatiede) mäntä.

Asiasta muualla

[muokkaa]

Taivutus

[muokkaa]
  Näytä/piilota taivutustaulukko
yksikkö monikko
nominatiivimändmännad
genetiivimännamändade
partitiivimändamändi
mändasid
illatiivimända
männasse
mändadesse
männisse
inessiivimännasmändades
männis
elatiivimännastmändadest
männist
allatiivimännalemändadele
männile
adessiivimännalmändadel
männil
ablatiivimännaltmändadelt
männilt
translatiivimännaksmändadeks
männiks
terminatiivimännanimändadeni
essiivimännanamändadena
abessiivimännatamändadeta
komitatiivimännagamändadega

Aiheesta muualla

[muokkaa]
  • mänd sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)