läinu

Viro

Substantiivi

läinu (gen läinu, part läinut)

1. mennyt

   Ei maksa läinut taga nutta. – Ei auta mennyttä surra.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 6 (mõte) mõte
• ÕS 2018 tyyppi 1 (ohutu) ohutu

Etymologia

• verbin minema (mennä) nud-partisiipista läinud

Aiheesta muualla

• läinu sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)