kõne
 |
Viro
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]kõne (gen kõne, part kõnet, adit. kõnne)
- puhe, puhuttu kieli
- inimise kõne – ihmisen puhe
- kõnest arusaamine – puheen ymmärtäminen
- puhe, suullinen esitys
- kõnet pidama – pitää puhe
Taivutus
[muokkaa] Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | kõne | kõned |
| genetiivi | kõne | kõnede |
| partitiivi | kõnet | kõnesid |
| illatiivi | kõnne kõnesse | kõnedesse |
| inessiivi | kõnes | kõnedes |
| elatiivi | kõnest | kõnedest |
| allatiivi | kõnele | kõnedele |
| adessiivi | kõnel | kõnedel |
| ablatiivi | kõnelt | kõnedelt |
| translatiivi | kõneks | kõnedeks |
| terminatiivi | kõneni | kõnedeni |
| essiivi | kõnena | kõnedena |
| abessiivi | kõneta | kõnedeta |
| komitatiivi | kõnega | kõnedega |
Liittyvät sanat
[muokkaa]Yhdyssanat
[muokkaa]Aiheesta muualla
[muokkaa]Lähteet
[muokkaa]- Suomi-viro-suursanakirja / [päätoimittaja Valdek Pall]. – Helsinki : Kotimaisten kielten tutkimuskeskus ; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2003.
- Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
- ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
- Eesti keele seletav sõnaraamat
- Eesti keele käsiraamat M 116 Käänkonnad