soimata

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

soimata (73) (taivutus[luo])

  1. moittia, torua, haukkua

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈsoi̯mɑt̪ɑˣ/
  • tavutus: soi‧ma‧ta

Liittyvät sanat[muokkaa]

Johdokset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • soimata Kielitoimiston sanakirjassa