Siirry sisältöön

sävelmä

Wikisanakirjasta

Suomi

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

sävelmä (10)

  1. (musiikki) useista sävelistä muodostuva sävelkulku ja niiden muodostama jatkumo

Ääntäminen

[muokkaa]
  • IPA: /ˈsæʋelmæ/
  • tavutus: sä‧vel‧mä

Taivutus

[muokkaa]
Taivutus
sijamuotoyksikkömonikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi sävelmä sävelmät
genetiivi sävelmän sävelmien
(sävelmäin)
partitiivi sävelmää sävelmiä
akkusatiivi sävelmä;
sävelmän
sävelmät
sisäpaikallissijat
inessiivi sävelmässä sävelmissä
elatiivi sävelmästä sävelmistä
illatiivi sävelmään sävelmiin
ulkopaikallissijat
adessiivi sävelmällä sävelmillä
ablatiivi sävelmältä sävelmiltä
allatiivi sävelmälle sävelmille
muut sijamuodot
essiivi sävelmänä sävelminä
translatiivi sävelmäksi sävelmiksi
abessiivi sävelmättä sävelmittä
instruktiivi sävelmin
komitatiivi sävelmine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo sävelmä-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Etymologia

[muokkaa]

Käännökset

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]
Synonyymit
[muokkaa]

Aiheesta muualla

[muokkaa]