riid

Viro

Substantiivi

riid

1. riita

   Ta ajab inimesi riidu. – Hän ajaa ihmisiä riitoihin. Hän riitaannuttaa ihmiset.

Taivutus

ÕS 22e

sijamuoto	yksikkö	monikko
nominatiivi	riid	riiud
genetiivi	riiu	riidude
partitiivi	riidu	riide riidusid
illatiivi	(lyhyt) riidu	riidudesse (riiesse)
	(pitkä) riiusse
inessiivi	riius	riidudes (riies)
elatiivi	riiust	riidudest (riiest)
allatiivi	riiule	riidudele (riiele)
adessiivi	riiul	riidudel (riiel)
ablatiivi	riiult	riidudelt (riielt)
translatiivi	riiuks	riidudeks (riieks)
terminatiivi	riiuni	riidudeni
essiivi	riiuna	riidudena
abessiivi	riiuta	riidudeta
komitatiivi	riiuga	riidudega

Teemamuodot lihavoitu.

Liittyvät sanat

• riidlema

Synonyymit

• tüli