kielineen

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

kielineen

  1. (taivutusmuoto) monikon komitatiivimuoto sanasta kieli

Taivutus

persoona yksikkö monikko
1. kielineni kielinemme
2. kielinesi kielinenne
3. kielineen
kielinensä