joon
Suomen romani
[muokkaa]Pronomini
[muokkaa]joon
- (persoonapronomini) he
Viro
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]joon (gen joone, part joont)
Taivutus
[muokkaa] Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | joon | jooned |
| genetiivi | joone | joonte |
| partitiivi | joont | joonid |
| illatiivi | joonde joonesse | joontesse joonisse |
| inessiivi | joones | joontes joonis |
| elatiivi | joonest | joontest joonist |
| allatiivi | joonele | joontele joonile |
| adessiivi | joonel | joontel joonil |
| ablatiivi | joonelt | joontelt joonilt |
| translatiivi | jooneks | joonteks jooniks |
| terminatiivi | jooneni | joonteni |
| essiivi | joonena | joontena |
| abessiivi | jooneta | joonteta |
| komitatiivi | joonega | joontega |
Liittyvät sanat
[muokkaa]Aiheesta muualla
[muokkaa]- Eesti keele põhisõnavara sõnastik : joon
- joon Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
Lähteet
[muokkaa]- Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.