aastaaeg

Viro

Substantiivi

aastaaeg (gen. aastaaja, part aastaaega)

1. vuodenaika

Taivutus

ÕS 22u

sijamuoto	yksikkö	monikko
nominatiivi	aastaaeg	aastaajad
genetiivi	aastaaja	aastaaegade
partitiivi	aastaaega	aastaaegu aastaaegasid
illatiivi	(lyhyt) aastaaega	aastaaegadesse (aastaajusse)
	(pitkä) aastaajasse
inessiivi	aastaajas	aastaaegades (aastaajus)
elatiivi	aastaajast	aastaaegadest (aastaajust)
allatiivi	aastaajale	aastaaegadele (aastaajule)
adessiivi	aastaajal	aastaaegadel (aastaajul)
ablatiivi	aastaajalt	aastaaegadelt (aastaajult)
translatiivi	aastaajaks	aastaaegadeks (aastaajuks)
terminatiivi	aastaajani	aastaaegadeni
essiivi	aastaajana	aastaaegadena
abessiivi	aastaajata	aastaaegadeta
komitatiivi	aastaajaga	aastaaegadega

Teemamuodot lihavoitu.

Etymologia

yhdyssana sanoista aasta ja aeg

Liittyvät sanat

• (vuodenajat) kevad, suvi, sügis, talv

Aiheesta muualla

• aastaaeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• aastaaeg sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)