aeg

Viro

Substantiivi

aeg (`aeg; gen aja, part aega, adit aega)

1. aika

   Aeg ei peatu. – Aika ei pysähdy.

2. (kielitiede) aikamuoto

   aeg ehk tempus – aikamuoto eli tempus

Taivutus

ÕS 22u

sijamuoto	yksikkö	monikko
nominatiivi	aeg	ajad
genetiivi	aja	aegade
partitiivi	aega	aegu aegasid
illatiivi	(lyhyt) aega	aegadesse (ajusse)
	(pitkä) ajasse
inessiivi	ajas	aegades (ajus)
elatiivi	ajast	aegadest (ajust)
allatiivi	ajale	aegadele (ajule)
adessiivi	ajal	aegadel (ajul)
ablatiivi	ajalt	aegadelt (ajult)
translatiivi	ajaks	aegadeks (ajuks)
terminatiivi	ajani	aegadeni
essiivi	ajana	aegadena
abessiivi	ajata	aegadeta
komitatiivi	ajaga	aegadega

Teemamuodot lihavoitu.

Liittyvät sanat

	Tätä artikkelia tai artikkelin osaa on pyydetty parannettavaksi.
	Syy: järjestys Voit auttaa Wikisanakirjaa parantamalla artikkelia. Lisää tietoa saattaa olla keskustelusivulla.

• praegu, peaaegu
• aeg-ajalt, aegajalt
• aegamööda
• aeglane
• aeglaselt
• aegne
• hooaeg, tähtaeg, vaheaeg, tööaeg, kooliaeg
• kellaaeg
• keskaeg, kaasaeg, rahuaeg, iseseisvusaeg, sõjaaeg
• eluaeg
• suveaeg, talveaeg, vööndiaeg, päikeseaeg
• ajal
• ajaline, ajaliselt
• ajalugu, ajaloolane
• pika-ajaline
• seniajani
• ajastu
• ajavahemik
• , ajakirjanik, ajakirjandus, ajakiri
• ajaviide, ajajärk
• ajaarvamine
• ajuti, ajutine

Yhdyssanat

• aastaaeg, aegkond, ajajärk, ajakirjandus, ajaleht, ajalooline, ajalugu, ajavahemik, ajavöönd, hooaeg, tööaeg, vaheaeg

Idiomit

• aeg maha võtma — pitää tauko; ottaa aikalisä

Kõigepealt võtan paariks nädalaks aja maha. – Ensiksi pidän pari viikkoa taukoa.

Treener võttis aja maha. – Valmentaja otti aikalisän.

Aiheesta muualla

• aeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara sõnastik : aeg