ilmaherruus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

ilmaherruus (40)

  1. (sodankäynti) ilmatilan hallinta ja sen käytön kielto viholliselta (myös kuvaannollisesti)

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈilmɑˌherːuːs/
  • tavutus: il‧ma‧her‧ruus

Etymologia[muokkaa]

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]