suruma

Wikisanakirjasta

Viro[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

suruma (inf. suruda, yks. 3. surub)

  1. painaa (syn. vajutama)
    Ta surus mütsi sügavamale pähe. – Hän painoi lakin syvemmälle päähän.
  2. puristaa, pusertaa, rutistaa, likistää (syn. pigistama)
    suruvad kätt – kättelevät

Taivutus[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

Yhdysverbit[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

suruma (inf. suruda, yks. 3. surub)

  1. survoa, lennellä parvessa ylös ja alas
    sääsed suruvad – sääsket survovat [tanssivat]

Taivutus[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • suruma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet[muokkaa]

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"