rikkuma (inf. rikkuda, yks. 3. rikub)
- pilata, vioittaa, vaurioittaa, rikkoa
- turmella
- rikkoa sopimus tms.
- rikub abielu – rikkoo avioliiton
- rikkuma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)
- Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.