punkt

Puola

Substantiivi

punkt m.

1. piste; kohta

Taivutus

	yksikkö	monikko
nominatiivi	punkt	punkty
genetiivi	punktu	punktów
datiivi	punktowi	punktom
akkusatiivi	punkt	punkty
instrumentaali	punktem	punktami
lokatiivi	punkcie	punktach
vokatiivi	punkcie	punkty

Ruotsi

Substantiivi

punkt yl. (3) (yks. määr. punkten[luo], mon. epämäär. punkter[luo], mon. määr. punkterna[luo])

1. (kielitiede) piste
2. (matematiikka) piste
3. paikka, asema

Liittyvät sanat

Yhdyssanat

• daggpunkt, ståndpunkt, åtalspunkt

Aiheesta muualla

• punkt Svenska Akademiens ordbokissa SAOBissa (ruotsiksi)

Viro

Substantiivi

punkt (gen. punkti, part. punkti)

1. piste
2. kohta
3. paikka, asema

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	punkt	punktid
genetiivi	punkti	punktide
partitiivi	punkti	punkte punktisid
illatiivi	punkti punktisse	punktidesse
inessiivi	punktis	punktides
elatiivi	punktist	punktidest
allatiivi	punktile	punktidele
adessiivi	punktil	punktidel
ablatiivi	punktilt	punktidelt
translatiivi	punktiks	punktideks
terminatiivi	punktini	punktideni
essiivi	punktina	punktidena
abessiivi	punktita	punktideta
komitatiivi	punktiga	punktidega

Aiheesta muualla

• punkt Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• punkt sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)