pilk

Viro

Substantiivi

pilk (gen. pilgu, part. pilku)

1. katse

   Meie pilgud kohtusid hetkeks. – Katseemme kohtasivat hetkeksi.

   pilk heitma – vilkaista, heittää silmäys, luoda katse, katsahtaa, silmäistä

   Heidab pilgu kellale. – Vilkaisee kelloa.

2. katsaus, silmäys

   Heidame pilgu möödunud aastale. – Luomme katsauksen menneeseen vuoteen.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	pilk	pilgud
genetiivi	pilgu	pilkude
partitiivi	pilku	pilke pilkusid
illatiivi	pilku pilgusse	pilkudesse
inessiivi	pilgus	pilkudes
elatiivi	pilgust	pilkudest
allatiivi	pilgule	pilkudele
adessiivi	pilgul	pilkudel
ablatiivi	pilgult	pilkudelt
translatiivi	pilguks	pilkudeks
terminatiivi	pilguni	pilkudeni
essiivi	pilguna	pilkudena
abessiivi	pilguta	pilkudeta
komitatiivi	pilguga	pilkudega

Liittyvät sanat

Yhdyssanat

• esmapilk, kiirpilk, pilguheide, pilguheit

Aiheesta muualla

• pilk Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• pilk sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• Eesti keele seletav sõnaraamat