kostma
Viro[muokkaa]
Verbi[muokkaa]
kostma (inf. kosta, yks. 3. kostab)
- kuulua (syn. kuulduma)
- kostab muusikat – kuuluu musiikkia
- Seinad kostavad läbi. – Seinistä kuuluu läpi.
- Väljast kostis sammude kaja. – Ulkoa kuului askelten ääni.
- vastata (syn. vastama)
- ei kostnud musta ega valget – ei vastannut juuta eikä jaata
- sanoa, lausahtaa, virkkaa; puhua (puolesta), antaa kuulua
- Kõik olid tasa. Keegi ei kostnud midagi. – Kaikki olivat hiljaa. Kukaan ei virkkonut mitään.
- isa kostis oma poja eest – isä lausui poikansa puolustukseksi
- Kostsin poisi eest rektorile paar sõna. – Puhuin rehtorille pojan puolesta pari sanaa.
Taivutus[muokkaa]
Aiheesta muualla[muokkaa]
- kostma Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
- kostma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)
Lähteet[muokkaa]
- Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.