kostma

Wikisanakirjasta

Viro[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

kostma (inf. kosta, yks. 3. kostab)

  1. kuulua (syn. kuulduma)
    kostab muusikat – kuuluu musiikkia
    Seinad kostavad läbi. – Seinistä kuuluu läpi.
    Väljast kostis sammude kaja. – Ulkoa kuului askelten ääni.
  2. vastata (syn. vastama)
    ei kostnud musta ega valget – ei vastannut juuta eikä jaata
  3. sanoa, lausahtaa, virkkaa; puhua (puolesta), antaa kuulua
    Kõik olid tasa. Keegi ei kostnud midagi. – Kaikki olivat hiljaa. Kukaan ei virkkonut mitään.
    isa kostis oma poja eest – isä lausui poikansa puolustukseksi
    Kostsin poisi eest rektorile paar sõna. – Puhuin rehtorille pojan puolesta pari sanaa.

Taivutus[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • kostma Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • kostma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet[muokkaa]

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.