kolonel

Hollanti

Substantiivi

kolonel m. (monikko kolonels)

1. eversti

Etymologia

v. 1548 << keskiranskan coronel << italiana colonnello

Indonesia

Substantiivi

kolonel

1. eversti

Viro

Substantiivi

kolonel (gen koloneli, part koloneli)

1. eversti

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 19 (seminar) seminar

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	kolonel	kolonelid
genetiivi	koloneli	kolonelide
partitiivi	koloneli	kolonele
illatiivi	koloneli kolonelisse	kolonelidesse kolonelesse
inessiivi	kolonelis	kolonelides koloneles
elatiivi	kolonelist	kolonelidest kolonelest
allatiivi	kolonelile	kolonelidele kolonelele
adessiivi	kolonelil	kolonelidel kolonelel
ablatiivi	kolonelilt	kolonelidelt kolonelelt
translatiivi	koloneliks	kolonelideks koloneleks
terminatiivi	kolonelini	kolonelideni
essiivi	kolonelina	kolonelidena
abessiivi	kolonelita	kolonelideta
komitatiivi	koloneliga	kolonelidega

Liittyvät sanat

Synonyymit

• ooberst
• polkovnik

Aiheesta muualla

• kolonel sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)