juhtum

Viro

Substantiivi

juhtum (j`uhtum; gen juhtumi, part juhtumit)

1. tapaus (syn. juht)

   erakordne juhtum – ainutlaatuinen tapaus

   igal juhtumil – joka tapauksessa

   igaks juhtumiks – kaiken varalta

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 2e (n`umber) number

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	juhtum	juhtumid
genetiivi	juhtumi	juhtumite
partitiivi	juhtumit	juhtumeid
illatiivi	juhtumisse	juhtumitesse juhtumeisse
inessiivi	juhtumis	juhtumites juhtumeis
elatiivi	juhtumist	juhtumitest juhtumeist
allatiivi	juhtumile	juhtumitele juhtumeile
adessiivi	juhtumil	juhtumitel juhtumeil
ablatiivi	juhtumilt	juhtumitelt juhtumeilt
translatiivi	juhtumiks	juhtumiteks juhtumeiks
terminatiivi	juhtumini	juhtumiteni
essiivi	juhtumina	juhtumitena
abessiivi	juhtumita	juhtumiteta
komitatiivi	juhtumiga	juhtumitega

Liittyvät sanat

• juhtuma
• juhtumisi
• juhtumus

Yhdyssanat

• erijuhtum

Liittyvät sanat

• erandjuhtum, surmajuhtum, vahejuhtum, õnnetusjuhtum

Aiheesta muualla

• Eesti keele põhisõnavara sõnastik : juhtum

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.