kimpaantua

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

kimpaantua (52-J) (taivutus[luo])

  1. suuttua yllättäen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈkimpɑːnˌt̪uɑˣ/
  • tavutus: kim‧paan‧tu‧a

Etymologia[muokkaa]

vrt. kimmota ja kimmastua

Aiheesta muualla[muokkaa]