elikkä

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Konjunktio[muokkaa]

elikkä

  1. (arkikieltä) eli
  2. (murteellinen) tai
    Olipa kesäsä elikkä talavesa, aena paleloo.

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈelikːæ/
  • tavutus: e‧lik‧kä

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • elikkä Kielitoimiston sanakirjassa