tuprahtaminen
Suomi[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
tuprahtaminen (38)
- teonnimi verbistä tuprahtaa
Taivutus[muokkaa]
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | tuprahtaminen | tuprahtamiset |
genetiivi | tuprahtamisen | tuprahtamisten tuprahtamisien |
partitiivi | tuprahtamista | tuprahtamisia |
akkusatiivi | tuprahtaminen; tuprahtamisen |
tuprahtamiset |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | tuprahtamisessa | tuprahtamisissa |
elatiivi | tuprahtamisesta | tuprahtamisista |
illatiivi | tuprahtamiseen | tuprahtamisiin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | tuprahtamisella | tuprahtamisilla |
ablatiivi | tuprahtamiselta | tuprahtamisilta |
allatiivi | tuprahtamiselle | tuprahtamisille |
muut sijamuodot | ||
essiivi | tuprahtamisena (tuprahtamisna) |
tuprahtamisina |
translatiivi | tuprahtamiseksi | tuprahtamisiksi |
abessiivi | tuprahtamisetta | tuprahtamisitta |
instruktiivi | – | tuprahtamisin |
komitatiivi | – | tuprahtamisine- + omistusliite |
vartalot | ||
vokaalivartalo | tuprahtamise- | |
heikko vartalo | - | |
vahva vartalo | - | |
konsonantti- vartalo |
tuprahtamis- |