tomeruus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

tomeruus (40)

  1. se, että on tomera

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈt̪omeruːs/
  • tavutus: to‧me‧ruus

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi tomeruus tomeruudet
genetiivi tomeruuden tomeruuksien
partitiivi tomeruutta tomeruuksia
akkusatiivi tomeruus;
tomeruuden
tomeruudet
sisäpaikallissijat
inessiivi tomeruudessa tomeruuksissa
elatiivi tomeruudesta tomeruuksista
illatiivi tomeruuteen tomeruuksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi tomeruudella tomeruuksilla
ablatiivi tomeruudelta tomeruuksilta
allatiivi tomeruudelle tomeruuksille
muut sijamuodot
essiivi tomeruutena tomeruuksina
translatiivi tomeruudeksi tomeruuksiksi
abessiivi tomeruudetta tomeruuksitta
instruktiivi tomeruuksin
komitatiivi tomeruuksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo tomeruude-
vahva vartalo tomeruute-
konsonantti-
vartalo
tomeruut-

Etymologia[muokkaa]

sanan tomera vartalosta tomer- ja suffiksista -uus

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]