syleily

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

syleily (2)

  1. syliote, syleilemisen toteutus

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈsylei̯ly/
  • tavutus: sy‧lei‧ly

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi syleily syleilyt
genetiivi syleilyn syleilyjen
syleilyiden
syleilyitten
partitiivi syleilyä syleilyitä
syleilyjä
akkusatiivi syleily;
syleilyn
syleilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi syleilyssä syleilyissä
elatiivi syleilystä syleilyistä
illatiivi syleilyyn syleilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi syleilyllä syleilyillä
ablatiivi syleilyltä syleilyiltä
allatiivi syleilylle syleilyille
muut sijamuodot
essiivi syleilynä syleilyinä
translatiivi syleilyksi syleilyiksi
abessiivi syleilyttä syleilyittä
instruktiivi syleilyin
komitatiivi syleilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo syleily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • syleily Kielitoimiston sanakirjassa