raksutus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

raksutus (39)

  1. raksuttaminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈrɑksut̪us/
  • tavutus: rak‧su‧tus

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi raksutus raksutukset
genetiivi raksutuksen raksutusten
raksutuksien
partitiivi raksutusta raksutuksia
akkusatiivi raksutus;
raksutuksen
raksutukset
sisäpaikallissijat
inessiivi raksutuksessa raksutuksissa
elatiivi raksutuksesta raksutuksista
illatiivi raksutukseen raksutuksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi raksutuksella raksutuksilla
ablatiivi raksutukselta raksutuksilta
allatiivi raksutukselle raksutuksille
muut sijamuodot
essiivi raksutuksena raksutuksina
translatiivi raksutukseksi raksutuksiksi
abessiivi raksutuksetta raksutuksitta
instruktiivi raksutuksin
komitatiivi raksutuksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo raksutukse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
raksutus-

Etymologia[muokkaa]

johdos verbistä raksuttaa (raksut- + -us)

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]