poeg

Viro

Substantiivi

poeg (gen. poja, part. poega)

1. poika, miespuolinen lapsi suhteessa vanhempiinsa

   Martin on Andrese ja Maia poeg. – Martin on Andresin ja Maian poika.

   Neil on kaks last: poeg ja tütar. – Heillä on kaksi lasta: poika ja tytär.

2. eläimen pentu, poikanen, penikka; poika

   emalind ja pojad – lintuemo ja poikaset

   Koeral on pojad. – Koiralla on pennut.

   kassipoeg – kissanpentu, kissanpoikanen

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22i (k`ülm) külm

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	poeg	pojad
genetiivi	poja	poegade
partitiivi	poega	poegi poegasid
illatiivi	poega pojasse	poegadesse pojisse
inessiivi	pojas	poegades pojis
elatiivi	pojast	poegadest pojist
allatiivi	pojale	poegadele pojile
adessiivi	pojal	poegadel pojil
ablatiivi	pojalt	poegadelt pojilt
translatiivi	pojaks	poegadeks pojiks
terminatiivi	pojani	poegadeni
essiivi	pojana	poegadena
abessiivi	pojata	poegadeta
komitatiivi	pojaga	poegadega

Liittyvät sanat

Poika

• poiss
• pojake
• pojapoeg, pojatütar
• õnupoeg, tädipoeg, vennapoeg, õepoeg, võõraspoeg

Eläimen ..

• poegima
• ahvipoeg, hiirepoeg, hundipoeg, kajakapoeg, kalapoeg, kanapoeg, karupoeg, koerapoeg, konnapoeg, käopoeg, linnupoeg, loomapoeg, pardipoeg, pesapoeg, pääsupoeg, särjepoeg

Yhdyssanat

• kassipoeg, võõraspoeg

Aiheesta muualla

• poeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• poeg sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)